IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis Positiivne näide: Allalaadimise aeg on oluline. Investeerige heasse majutamisse, nii et külastajad ei oota saidi laadimisel kaua aega. Veenduge, et sait saaks kohaneda erinevate ekraanisuuruste ja aeglase Interneti-ühendusega. Amazon.com on hea näide taskukohase veebisaidi kohta. Sait on optimeeritud nii arvutite kui ka mobiilseadmete jaoks. Paigutus on paindlik ja kohandub automaatselt erinevate ekraanisuurustega. On olemas puhta liidesega mobiilirakendus, vähem teavet ja selge sisuhierarhia. See mobiilne versioon töötab suurepäraselt isegi aeglase Interneti-ühenduse korral. Külastajad tulevad teie saidile kindlatel eesmärkidel. Teie ülesanne on aidata neil neid eesmärke võimalikult kiiresti saavutada. Kui teil see õnnestub, on teie külastajad rahul ja te panite aluse positiivsele mainele. Selgus on kasutatavuse tuum. Kui tõmbate külastajad tähelepanu kõrvale või ajate need segadusse, vajavad nad vajaliku leidmiseks

Hacker 1. Maailm on täis põnevaid probleeme, mis ootavad lahendamist. Häkkeriks olemine on palju nalja, kuid see on omamoodi lõbus, mis nõuab palju pingutusi. Minu arvates tuleb millegi saavutamiseks kulutada kõik tööd 2. Ühtegi probleemi ei tohiks kunagi vaja kaks korda lahendada. Loovad ajud on väärtuslik, piiratud ressurss. Neid ei tohiks ratta uuesti leiutamisele raisata, kui seal ootab nii palju põnevaid uusi probleeme. Häkkerina käitumiseks peate uskuma, et teiste häkkerite mõtlemisaeg on kallis - nii palju, et teie jaoks on peaaegu moraalne kohustus jagada teavet, lahendada probleeme ja anda seejärel lahendused ära lihtsalt nii, et teised häkkerid saaksid uue vanade probleemide asemel tuleb neid pidevalt lahendada. Minu arvates ei tohiks te teha seda, mis on juba tehtud, kuna see on ajaraiskamine 3. Igavus ja narrimine on kurjad. Häkkeritel (ja loomingulistel inimestel üldiselt) ei tohiks kunagi olla igav või nad peavad rumala korduva töö kallal nokitsema,

IT-juhid Stephen Paul Jobs Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Apple'i ja Pixari üks asutajatest. Ta läks ajalukku inimesena, kes pani pöörde mobiilsetele vidinatele. Steve Job oli hea juht ja suhtleja. Steve oli 20-aastane, kui Wozniak näitas talle enda toodetud arvutit ja veenis sõpra, et ta müüks arvuteid. Kõik sai alguse trükitud vooluringide tootmisest, kuid selle tulemusel tulid noored arvutite kokkupanemisele. Samuti tegelesid sõbrad telefonivõrkude häkkimiseks vajalike seadmete müümisega tasuta tulijatele, arvuti häkkerite eelkäijatele. 1986. aastal võttis Jobs animatsioonistuudio Pixari juhtimisel, mis produtseeris palju maailmakuulsaid koomikseid, näiteks Monster Corporation ja Toy Story. 2006. aastal müüs Steve oma vaimusünnituse Walt Disney'le, kuid jäi juhatusse ja sai Disney aktsionäriks, kellel oli 7 protsenti aktsiatest. Mark Zuckerberg Mark Zuckerberg on ettevõtlik ärimees, kelle elulugu kutsub esile põletava huvi noort

IT-prof Eestis Minu arvates peaks IT-prof Eestis seda teadma: 1. Tehniline inglise keel algtasemel: Peaaegu kogu tehniline dokumentatsioon on kirjutatud inglise keeles. Lähtekood on enamikus tööstusharudes kirjutatud inglise keeles. Kõige olulisemad IT-sündmused on kaetud peamiselt ingliskeelsete ressurssidega. Kui soovite saada hea nõudluse spetsialist tööturul, peate teadma inglise keelt vähemalt dokumentide lugemise ja veateate kirjutamise tasemel. 2. Versiooni juhtimissüsteemid Iga programmeerija peab mõistma põhimõtet ja suutma töötada vähemalt ühe versiooni juhtimissüsteemiga nagu Github. 3. Teadma vähemalt ühte programmeerimiskeelt ja sellega seotud tööriistu. Niisiis, tänapäeval kõige populaarsemate keelte hulgas: C, C ++, C #, Java, Javascript, Ruby, PHP, Python, Objective-C, SQL. C-keele osas tuleb märkida, et see on omaduste poolest üks universaalsemaid ja võimsamaid. Selgub, et luua saab peaaegu ükskõik millise programmi. Seda keelt on väga raske õppid

Esimene - Mis on Copyleft? Copyleft on üldine meetod programmi (või muu teose) tasuta (vabaduse mõttes, mitte “nullhinna”) muutmiseks ning programmi kõigi muudetud ja laiendatud versioonide vabaks nõudmiseks. Programmi vaba tarkvara loomise lihtsaim viis on selle avalikku omandisse seadmine, autoriõiguseta. See võimaldab inimestel programmi ja selle täiustusi jagada, kui nad on seda meelt. Kuid see võimaldab ka mittetöötavatel inimestel muuta selle tarkvara patenteeritud tarkvaraks. Nad saavad teha muudatusi, palju või vähe, ja levitada tulemust omatoodetena. Inimestel, kes saavad programmi selliselt muudetud kujul, pole vabadust, mille algne autor neile andis; vahendaja on selle ära riisunud. 1984. aastal asutatud FSF - Free Software Foundation - asutati küll uue, tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiteeneks loetakse siiski GPL-litsentsi väljatöötamist. GPL erines üsna järsult tolleajasest ärivarale orienteeritud litsentsipraktikast.. GPLi algversioon ilmus 1989. aastal

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust  The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis Olen raamatuga nõus, et õigus privaatsusele ja privaatsusele on kahtlemata olulisem kui suurte meediaettevõtete õigus teenida alati samamoodi nagu enne, sest viimast pole isegi olemas.  1. Moral Rights Unchanged Olen nõus, et plagiaat on tegelikult suur ülemaailmne probleem ja seetõttu tuleks seda ikkagi pidada ebaseaduslikuks. "Tehke õiglust, näidake autorit" on õiglane reegel, millega kõik nõustuvad. 2. Free Non-Commercial Sharing Olen nõus, et täna on autoriõigused jõudnud turgu valitsevasse seisundisse, kus need seavad tõsised piirid sellele, mida kodanikud saavad igapäevaelus teha ja mida mitte. 3. Twenty Years Of Commercial Monopoly Olen nõus, et autoriõiguse kaitse tähtaega on vaja lühendada loomulikusse olekusse, kus saavutatakse tasakaal ühelt poolt ühiskonna ja teiselt poolt investorite vahel. Selline otsus peaks olema 20-