IT-juhid (Nädal 9)

IT-juhid


Stephen Paul Jobs

Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Apple'i ja Pixari üks asutajatest. Ta läks ajalukku inimesena, kes pani pöörde mobiilsetele vidinatele. Steve Job oli hea juht ja suhtleja.
Steve oli 20-aastane, kui Wozniak näitas talle enda toodetud arvutit ja veenis sõpra, et ta müüks arvuteid. Kõik sai alguse trükitud vooluringide tootmisest, kuid selle tulemusel tulid noored arvutite kokkupanemisele.
Samuti tegelesid sõbrad telefonivõrkude häkkimiseks vajalike seadmete müümisega tasuta tulijatele, arvuti häkkerite eelkäijatele.
1986. aastal võttis Jobs animatsioonistuudio Pixari juhtimisel, mis produtseeris palju maailmakuulsaid koomikseid, näiteks Monster Corporation ja Toy Story. 2006. aastal müüs Steve oma vaimusünnituse Walt Disney'le, kuid jäi juhatusse ja sai Disney aktsionäriks, kellel oli 7 protsenti aktsiatest.

Mark Zuckerberg

Mark Zuckerberg on ettevõtlik ärimees, kelle elulugu kutsub esile põletava huvi noorte ja vanema põlvkonna seas. Tema nime seostatakse maailma suurima sotsiaalvõrgustiku Facebooki loomisega, mille kasutajate arv ületab 2 miljardit. Silmapaistev polüglott ja leidlik programmeerija on saanud parimateks mitmes suunas. Zuckerberg on dollarites miljardär, ametlik tulu on 1 dollar.
Facemashi tarkvara põhjal lõi Mark Zuckerberg sotsiaalse võrgustiku Facebooki vormis kommunikatsiooni meistriteose, mis laiendas Harvardi õpilaste suhtlust kohalikus võrgus. Mõne päevaga ületas projekt Harvardi ülikoolilinnaku piirid ning sellega ühinesid Ivy League'i ülikoolid Bostonis, New Yorgis, Massachusettsis ja Kanadas. Peagi liitus Stanfordi ja Columbia ülikooliga.
Mark Zuckerbergi tegevus äratas erinevate uurijate tähelepanu. Programmeerija põhiprojekti õnnestumise fenomen pakub kasutajatele endiselt huvi. Väljaanne Business Insider esitas lugejate kohtule valiku ettevõtja tuntud tsitaate pealkirjaga "Nii ütles Zuckerberg." Mark ise meeldib korrata Albert Einsteini tabavat fraasi: "Kõike tuleks lihtsustada nii kaua kui võimalik, kuid mitte enam."

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-prof Eestis (Nädal 8)

Kujutis
IT-prof Eestis Minu arvates peaks IT-prof Eestis seda teadma: 1. Tehniline inglise keel algtasemel: Peaaegu kogu tehniline dokumentatsioon on kirjutatud inglise keeles. Lähtekood on enamikus tööstusharudes kirjutatud inglise keeles. Kõige olulisemad IT-sündmused on kaetud peamiselt ingliskeelsete ressurssidega. Kui soovite saada hea nõudluse spetsialist tööturul, peate teadma inglise keelt vähemalt dokumentide lugemise ja veateate kirjutamise tasemel. 2. Versiooni juhtimissüsteemid Iga programmeerija peab mõistma põhimõtet ja suutma töötada vähemalt ühe versiooni juhtimissüsteemiga nagu Github. 3. Teadma vähemalt ühte programmeerimiskeelt ja sellega seotud tööriistu. Niisiis, tänapäeval kõige populaarsemate keelte hulgas: C, C ++, C #, Java, Javascript, Ruby, PHP, Python, Objective-C, SQL. C-keele osas tuleb märkida, et see on omaduste poolest üks universaalsemaid ja võimsamaid. Selgub, et luua saab peaaegu ükskõik millise programmi. Seda keelt on väga raske õppid
Lisateave

Copyleft litsentsid (Nädal 7)

Esimene - Mis on Copyleft? Copyleft on üldine meetod programmi (või muu teose) tasuta (vabaduse mõttes, mitte “nullhinna”) muutmiseks ning programmi kõigi muudetud ja laiendatud versioonide vabaks nõudmiseks. Programmi vaba tarkvara loomise lihtsaim viis on selle avalikku omandisse seadmine, autoriõiguseta. See võimaldab inimestel programmi ja selle täiustusi jagada, kui nad on seda meelt. Kuid see võimaldab ka mittetöötavatel inimestel muuta selle tarkvara patenteeritud tarkvaraks. Nad saavad teha muudatusi, palju või vähe, ja levitada tulemust omatoodetena. Inimestel, kes saavad programmi selliselt muudetud kujul, pole vabadust, mille algne autor neile andis; vahendaja on selle ära riisunud. 1984. aastal asutatud FSF - Free Software Foundation - asutati küll uue, tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiteeneks loetakse siiski GPL-litsentsi väljatöötamist. GPL erines üsna järsult tolleajasest ärivarale orienteeritud litsentsipraktikast.. GPLi algversioon ilmus 1989. aastal
Lisateave