IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

IT-prof Eestis Minu arvates peaks IT-prof Eestis seda teadma: 1. Tehniline inglise keel algtasemel: Peaaegu kogu tehniline dokumentatsioon on kirjutatud inglise keeles. Lähtekood on enamikus tööstusharudes kirjutatud inglise keeles. Kõige olulisemad IT-sündmused on kaetud peamiselt ingliskeelsete ressurssidega. Kui soovite saada hea nõudluse spetsialist tööturul, peate teadma inglise keelt vähemalt dokumentide lugemise ja veateate kirjutamise tasemel. 2. Versiooni juhtimissüsteemid Iga programmeerija peab mõistma põhimõtet ja suutma töötada vähemalt ühe versiooni juhtimissüsteemiga nagu Github. 3. Teadma vähemalt ühte programmeerimiskeelt ja sellega seotud tööriistu. Niisiis, tänapäeval kõige populaarsemate keelte hulgas: C, C ++, C #, Java, Javascript, Ruby, PHP, Python, Objective-C, SQL. C-keele osas tuleb märkida, et see on omaduste poolest üks universaalsemaid ja võimsamaid. Selgub, et luua saab peaaegu ükskõik millise programmi. Seda keelt on väga raske õppid

Esimene - Mis on Copyleft? Copyleft on üldine meetod programmi (või muu teose) tasuta (vabaduse mõttes, mitte “nullhinna”) muutmiseks ning programmi kõigi muudetud ja laiendatud versioonide vabaks nõudmiseks. Programmi vaba tarkvara loomise lihtsaim viis on selle avalikku omandisse seadmine, autoriõiguseta. See võimaldab inimestel programmi ja selle täiustusi jagada, kui nad on seda meelt. Kuid see võimaldab ka mittetöötavatel inimestel muuta selle tarkvara patenteeritud tarkvaraks. Nad saavad teha muudatusi, palju või vähe, ja levitada tulemust omatoodetena. Inimestel, kes saavad programmi selliselt muudetud kujul, pole vabadust, mille algne autor neile andis; vahendaja on selle ära riisunud. 1984. aastal asutatud FSF - Free Software Foundation - asutati küll uue, tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiteeneks loetakse siiski GPL-litsentsi väljatöötamist. GPL erines üsna järsult tolleajasest ärivarale orienteeritud litsentsipraktikast.. GPLi algversioon ilmus 1989. aastal

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatust  The Case for Copyright Reform ning hinda pakutavaid lahendusi ajaveebiartiklis Olen raamatuga nõus, et õigus privaatsusele ja privaatsusele on kahtlemata olulisem kui suurte meediaettevõtete õigus teenida alati samamoodi nagu enne, sest viimast pole isegi olemas.  1. Moral Rights Unchanged Olen nõus, et plagiaat on tegelikult suur ülemaailmne probleem ja seetõttu tuleks seda ikkagi pidada ebaseaduslikuks. "Tehke õiglust, näidake autorit" on õiglane reegel, millega kõik nõustuvad. 2. Free Non-Commercial Sharing Olen nõus, et täna on autoriõigused jõudnud turgu valitsevasse seisundisse, kus need seavad tõsised piirid sellele, mida kodanikud saavad igapäevaelus teha ja mida mitte. 3. Twenty Years Of Commercial Monopoly Olen nõus, et autoriõiguse kaitse tähtaega on vaja lühendada loomulikusse olekusse, kus saavutatakse tasakaal ühelt poolt ühiskonna ja teiselt poolt investorite vahel. Selline otsus peaks olema 20-

Virginia Shea 10 käsust ja too ajaveebis mõni hea näide omaenda kogemustest. Ole inimene (Remember the human).  Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus (Adhere to the same standards of behavior online that you follow in real life).  Tea, kus sa oled (Know where you are in cyberspace).  Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust (Respect other people's time and bandwidth).  Näe võrgus hea välja (Make yourself look good online).  Jaga oma teadmisi (Share expert knowledge).  Aita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control).  Austa teiste inimeste privaatsust (Respect other people's privacy).  Ära kuritarvita oma võimu (Don't abuse your power). Andesta teistele nende eksimused (Be forgiving of other people's mistakes). Ole inimene Oma elus on mul sageli olnud olukordi, kui vaidlesin inimestega Internetis. Ma mäletan, et me vaidlesime oma tuttavaga Internetis, vaidlesime võrgumängus "Ragnarok Online" selle üle, millised asjad on A