Kõige uudsem tugilahendus (Nädal 13)

Kõige uudsem tugilahendus

Microsoft ‘Eyes First’


Mängimine ei nõua alati tülikaid käeshoitavaid kontrollereid. Kas vajate tõendit? 2019. aastal tutvustas Microsoft komplekti “Eyes First” mänge, mida saab mängida ainult silmade liikumise abil.

"Kõne- ja liikumispuudega inimesed võivad suhtlemisel ja arvutitehnoloogia kasutamisel (mängude mängimiseks), koostööks, kaasamiseks ja produktiivsuseks puutuda kokku piirangutega," teatas ettevõte. "Uuendustega juurdepääsetavustehnoloogiate, näiteks Windows 10 Eye Control abil saab nende piirangutega tegeleda, et nende võimsa mõistuse potentsiaal ära kasutada."

Mängud julgustavad oskuste arendamist kasutamiseks koos teiste silmaga juhitavate tehnoloogiatega, kuid mis kõige olulisem - need loovad puuetega inimestele uusi võimalusi lõbutsemiseks ja mängukollektiivi osaliseks saamiseks.
Eyes First mängude peamine eesmärk on tutvustada silmajälgimisseadmete kasutamise põhioskusi. See on eriti kasulik inimestele, kes pole neid seadmeid varem kasutanud või pole jõudnud punkti, kus nad sõltuvad suhtlemiseks silma jälgijast.
Minu arvates peaks tehnoloogia olema kõigile. Ka puuetega inimestele.
Ma arvan, et see on väga huvitav tehnoloogia ja ühiskonnale väga kasulik.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-prof Eestis (Nädal 8)

Kujutis
IT-prof Eestis Minu arvates peaks IT-prof Eestis seda teadma: 1. Tehniline inglise keel algtasemel: Peaaegu kogu tehniline dokumentatsioon on kirjutatud inglise keeles. Lähtekood on enamikus tööstusharudes kirjutatud inglise keeles. Kõige olulisemad IT-sündmused on kaetud peamiselt ingliskeelsete ressurssidega. Kui soovite saada hea nõudluse spetsialist tööturul, peate teadma inglise keelt vähemalt dokumentide lugemise ja veateate kirjutamise tasemel. 2. Versiooni juhtimissüsteemid Iga programmeerija peab mõistma põhimõtet ja suutma töötada vähemalt ühe versiooni juhtimissüsteemiga nagu Github. 3. Teadma vähemalt ühte programmeerimiskeelt ja sellega seotud tööriistu. Niisiis, tänapäeval kõige populaarsemate keelte hulgas: C, C ++, C #, Java, Javascript, Ruby, PHP, Python, Objective-C, SQL. C-keele osas tuleb märkida, et see on omaduste poolest üks universaalsemaid ja võimsamaid. Selgub, et luua saab peaaegu ükskõik millise programmi. Seda keelt on väga raske õppid
Lisateave

IT-juhid (Nädal 9)

Kujutis
IT-juhid Stephen Paul Jobs Stephen Paul Jobs on Ameerika leiutaja ja ettevõtja. Apple'i ja Pixari üks asutajatest. Ta läks ajalukku inimesena, kes pani pöörde mobiilsetele vidinatele. Steve Job oli hea juht ja suhtleja. Steve oli 20-aastane, kui Wozniak näitas talle enda toodetud arvutit ja veenis sõpra, et ta müüks arvuteid. Kõik sai alguse trükitud vooluringide tootmisest, kuid selle tulemusel tulid noored arvutite kokkupanemisele. Samuti tegelesid sõbrad telefonivõrkude häkkimiseks vajalike seadmete müümisega tasuta tulijatele, arvuti häkkerite eelkäijatele. 1986. aastal võttis Jobs animatsioonistuudio Pixari juhtimisel, mis produtseeris palju maailmakuulsaid koomikseid, näiteks Monster Corporation ja Toy Story. 2006. aastal müüs Steve oma vaimusünnituse Walt Disney'le, kuid jäi juhatusse ja sai Disney aktsionäriks, kellel oli 7 protsenti aktsiatest. Mark Zuckerberg Mark Zuckerberg on ettevõtlik ärimees, kelle elulugu kutsub esile põletava huvi noort
Lisateave

Copyleft litsentsid (Nädal 7)

Esimene - Mis on Copyleft? Copyleft on üldine meetod programmi (või muu teose) tasuta (vabaduse mõttes, mitte “nullhinna”) muutmiseks ning programmi kõigi muudetud ja laiendatud versioonide vabaks nõudmiseks. Programmi vaba tarkvara loomise lihtsaim viis on selle avalikku omandisse seadmine, autoriõiguseta. See võimaldab inimestel programmi ja selle täiustusi jagada, kui nad on seda meelt. Kuid see võimaldab ka mittetöötavatel inimestel muuta selle tarkvara patenteeritud tarkvaraks. Nad saavad teha muudatusi, palju või vähe, ja levitada tulemust omatoodetena. Inimestel, kes saavad programmi selliselt muudetud kujul, pole vabadust, mille algne autor neile andis; vahendaja on selle ära riisunud. 1984. aastal asutatud FSF - Free Software Foundation - asutati küll uue, tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiteeneks loetakse siiski GPL-litsentsi väljatöötamist. GPL erines üsna järsult tolleajasest ärivarale orienteeritud litsentsipraktikast.. GPLi algversioon ilmus 1989. aastal
Lisateave