Copyleft litsentsid (Nädal 7)

Esimene - Mis on Copyleft?

Copyleft on üldine meetod programmi (või muu teose) tasuta (vabaduse mõttes, mitte “nullhinna”) muutmiseks ning programmi kõigi muudetud ja laiendatud versioonide vabaks nõudmiseks.

Programmi vaba tarkvara loomise lihtsaim viis on selle avalikku omandisse seadmine, autoriõiguseta. See võimaldab inimestel programmi ja selle täiustusi jagada, kui nad on seda meelt. Kuid see võimaldab ka mittetöötavatel inimestel muuta selle tarkvara patenteeritud tarkvaraks. Nad saavad teha muudatusi, palju või vähe, ja levitada tulemust omatoodetena. Inimestel, kes saavad programmi selliselt muudetud kujul, pole vabadust, mille algne autor neile andis; vahendaja on selle ära riisunud.

1984. aastal asutatud FSF - Free Software Foundation - asutati küll uue, tasuta Unixi loomiseks, kuid tema põhiteeneks loetakse siiski GPL-litsentsi väljatöötamist. GPL erines üsna järsult tolleajasest ärivarale orienteeritud litsentsipraktikast.. GPLi algversioon ilmus 1989. aastal, pikaks ajaks valitsema jäänud versioon 2 aga 1991.

Copyleft'iga litsentsid

  1. AGPL – GNU Affero General Public License 
  2. GPL – GNU General Public License
  3. LGPL – GNU Lesser General Public License 
  4. FDL – GNU Free Documentation License
GNU Affero General Public Licence on tarkvara ja muude teoste jaoks tasuta copylefti litsents, mis on spetsiaalselt loodud võrguserveri tarkvara korral kogukonnaga koostöö tagamiseks. Enamiku tarkvara ja muude praktiliste tööde litsentsid on loodud selleks, et võtta ära teoste jagamise ja muutmise vabadus. Seevastu meie üldised avalikud litsentsid on mõeldud selleks, et tagada teie vabadus programmi kõiki versioone jagada ja muuta - veendumaks, et see jääb kõigile selle kasutajatele tasuta tarkvaraks.

GNU General Public License on tasuta tarkvara copyleft litsents tarkvarale ja muudele teostele. Enamiku tarkvara ja muude praktiliste tööde litsentsid on loodud selleks, et võtta ära teoste jagamise ja muutmise vabadus. GNU üldine avalik litsents on seevastu mõeldud selleks, et tagada teie vabadus programmi kõigi versioonide jagamiseks ja muutmiseks - veendumaks, et see jääb kõigile selle kasutajatele tasuta tarkvaraks. Meie, Vaba Tarkvara Fond, kasutame enamiku oma tarkvara jaoks GNU üldist avalikku litsentsi; see kehtib ka kõigi teiste autorite sel viisil välja antud teoste kohta. Saate seda rakendada ka oma programmides.

LGPL

Siin kasutatuna viitab “see litsents” GNU vähem üldise avaliku litsentsi versioonile 3 ja “GNU GPL” viitab GNU üldise avaliku litsentsi versioonile 3.

„Raamatukogu” tähendab hõlmatud teost, mida reguleerib käesolev litsents, välja arvatud allpool määratletud rakendus või kombineeritud teos.

Rakendus on mis tahes teos, mis kasutab raamatukogu pakutavat liidest, kuid mis muidu ei tugine raamatukogule. Raamatukogu määratletud klassi alamklassi määratlemist peetakse teegi pakutava liidese kasutamise režiimiks.

„Kombineeritud teos” on teos, mis on toodetud rakenduse ühendamise või sidumisega raamatukoguga. Selle raamatukogu konkreetset versiooni, millega kombineeritud teos tehti, nimetatakse ka “lingitud versiooniks”.

Kombineeritud teose “minimaalne vastav allikas” tähendab kombineeritud töö vastavat allikat, välja arvatud kõik kombineeritud teose nende osade lähtekoodid, mis eraldiseisvana vaadeldes põhinevad rakendusel, mitte lingitud versioonil.

Kombineeritud töö „vastav rakenduskood” tähendab rakenduse objektkoodi ja / või lähtekoodi, sealhulgas kõiki andmeid ja utiliidiprogramme, mis on vajalikud kombineeritud töö reprodutseerimiseks rakendusest, kuid välja arvatud kombineeritud töö süsteemiteegid.

FDL

See litsents kehtib mis tahes käsiraamatu või muu teose kohta mis tahes kandjal, mis sisaldab autoriõiguse omaniku teadaannet, et seda saab levitada selle litsentsi tingimuste kohaselt. Selline teade annab kogu maailmas kasutustasuta litsentsi, mille kehtivusaeg on piiramatu, selle töö kasutamiseks siin toodud tingimustel. Allpool olev "dokument" viitab kõigile sellistele juhenditele või töödele. Kõik üldsuse liikmed on litsentsisaajad ja neid adresseeritakse kui "teid". Nõustute litsentsiga, kui kopeerite, muudate või levitate teost viisil, mille jaoks on vaja autoriõiguse seaduse kohast luba.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

IT-prof Eestis (Nädal 8)

IT-juhid (Nädal 9)